Suur intervjuu Andres Lillestega: 20 aastat e-arvete telgitagustes

Sa oled olnud e-arvelduse juures algusest peale. Räägi, kuidas sa sellesse valdkonda sattusid ja milline oli hetk, kui mõistsid, et e-arved on tulevik?

‍

Minu jaoks on sõna “algus” kahe tähendusega. Esiteks alustasin palgatööd aastal 2005 ja seda just e-arvete valdkonna tehnilise kliendihaldurina. Minu esimene tööpäev oli kohe e-arvetega seotud. Teiseks oli see aeg, kui just Eestis hakkas e-arve hoogu võtma. Just oli e-arve teenus pankades käima saadud, kuid B2B ja B2G e-arveteni veel ei olnud jõutud. Vaatasime, mida tegid põhjanaabrid ja nuputasime, kuidas e-arved ka ettevõtete vahel liikuma saada. Kulus 2 aastat ja saime liikuma esimesed B2B (kulu)e-arved.

‍

‍

Kui peaksid e-arvet seletama vanaemale või põhikooli noortele, siis kuidas seda lihtsalt kirjeldaksid?

‍

Tavainimesele - noor või vana - on vast lihtsaim selgitada e-arveid läbi mugava võimaluse arve automaatselt tasuda. Kui saad arve paberil või PDF-failina, siis seda on tore vaadata, aga edasi?! Kui saad e-arve, on sul pangas maksevorm juba täidetud. Ettevõtetel tuleb palju muidki kasusid lisaks, näiteks käsitöö vajadus puudub.

‍

‍

Kindlasti tuli tööelus sel teemal ette ka värvikaid juhtumisi?

‍

Tegime palju tööd, et e-arvet tarbijatele ja ettevõtetele tutvustada. Tegime kampaaniaid, kus iga saadetud e-arve eest istutasime ühe puu. Lisaks meenub loterii, kus e-arve kasutajate vahel loosisime välja võidu, milleks oli 3 kuu e-arvete tasumine meie poolt. E-arvete tarbimine aina kasvas ja loterii juhtus võitma inimene, kel oli kombaini liisingu arve ja palju muud e-arvena kontole liikumas. Õnneks olime oma kampaanias määranud maksimum summa, mille hüvitame.  

‍

‍

Milline on kõige tavalisem eksiarvamus e-arvete kohta, millega sa oma töös kokku puutud.

‍

Mul on tunne, et need eksiarvamused on midagi, mis ajas muutuvad. Algne väljakutse oli selgitada, et PDF-arve (paberivaba arve) ei ole e-arve. See arvamus oli kahjuks pikalt domineeriv. On olnud ka arvamusi, et e-arve loob riski, et keegi saab jälgida minu tarneid ja arvel kajastuvat tundlikku infot. Aga usun, et tänaseks on need kõik pigem juba möödanik. Tänane tarbija pigem teeb ratsionaalseid kalkulatsioone ja proovib leida enda jaoks majanduslikult optimaalseima viisi e-arveldada.

‍

‍

Unifiedpost Group on esindatud enam kui 30 riigis ja jälgib pidevalt e-arvete seadusandlust. Kuidas te tagate, et ettevõtted ei peaks ise muretsema regulatsioonide pärast?

‍

Ma olen veendunud, et selleks, et võita oma klientide usaldus, tuleb olla valmis kliente koolitama ja toetama - seda nii müügiprotsessis kui ka hilisemas järelteeninduses. Klient tahab tunda, et temast hoolitakse ja teda hoitakse trendide ning muutustega kursis. Klient ei taha reeglina teada kõiki peensusi ja tehnilisi erisusi.

‍

Selleks, et oma klientidele just sellist toetavat keskkonda pakkuda, loodi Unifiedpostis juba mõned aastat tagasi eraldi üksus - “Compliance Cluster” - ehk siis eesti keeles (e-arve) vastavuste klaster. Meeskond koosneb spetsialistidest, kes töötavad igapäevaselt info kogumise, analüüsimise ning majasiseselt arendusülesannete püstitamisega. Kõik see selleks, et tagada Unifiedposti teenuste vastavus e-arvete regulatsioonidele. Ma olen ka enne seda võrdlust kasutanud, kuid nüüd kus maailmas valitseb e-arvelduse nõuetes tõeline kirjusus, kehtib see aina enam - üks partner, kõik teenused. Klient keskendub oma äri edendamisele ja meie anname oma parima, et tema arved saaks välja saadetud ja vastu võetud kõiki nõudeid järgides.

‍

‍

E-arvete hetkeolukord ja tulevik maailmas

‍

‍

Millised riigid on praegu e-arvelduse esirinnas? Kas on midagi, millest Eesti võiks nendelt õppida?

‍

Ma usun, et see on küsimus, kus vastus oleneb sellest, millisest regioonist on spetsialist pärit. Me näeme, et on riike, kes pooldavad väga tugevalt tsentraliseerimist ja regulatsioone, on riike, kes pakuvad lahenduste “kirjusust” - standardne edastus ja alternatiivid on korraga lubatud ning siis näeme riike, kus kõik toimib suures plaanis kuidagi iseeneslikult, aga samas tehniliselt väga heal tasemel. Oma rolli mängib kindlasti ka riigi käibemaksu kadu aasta lõikes.

‍

Kindlasti paistab täielikule e-arveldusele ülemineku poolest silma Itaalia, kes on jõuliselt suunanud kõik e-arved liikuma läbi riigi keskse platvormi.

‍

2025. aasta jaanuarist hakkasid kehtima B2G e-arve kohustused Saksamaal ja Lätis. Alates selle aasta juulist on B2B e-arve kohustust oodata Kreekas. 2026. aasta jaanuarist on tulemas ridamisi muudatusi: B2B e-arveldus Belgias, Lätis, Prantsusmaal, Poolas ja Horvaatias. 2027. aastaks on plaanid Slovakkial ja Sloveenial.

‍

Eestlasena meeldib mulle aga Põhjamaade lähenemine, kus ettevõttelt ettevõttele e-arveldus on vabatahtlik aga väga laialt levinud ja tavapärase ettevõtluse osa. E-arve on arvelduse norm. Kahjuks ei ole vabatahtlikkus Eestis nii suurt e-arvete levikut veel toonud. Usun, et muutuse toovad siin  muudatused maksude deklareerimisel.

‍

‍

Kuidas see kõik mõjutab ettevõtteid, kes tahavad rahvusvaheliselt tegutseda?

‍

Tõesti, muudatusi on palju ja mõnedes riikides, näiteks Itaalias, Kreekas ja Poolas, on nõuded päris keerulised. Üha enam näeme, et rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted otsivad omale teenusepakkujaid, kes aitavad nõuetest aru saada ja hoolitsevad selle eest, et arvemajandus vastaks kõigile nõuetele. Ise neid kõiki muudatusi jälgida ja seejuures ka pideva tehnoloogia uuendamisega tegeleda  - see käib ettevõtetele üle jõu. Jätke see meie hooleks.

‍

‍

Eesti ja e-arvete areng

‍

‍

Eesti oli üks esimesi riike, kus e-arved avalikus sektoris kohustuslikuks muutusid. Kas ja kuidas on see mõjutanud ettevõtete suhtumist e-arveldamisse?

‍

Avalikule sektorile e-arvete saatmise kohustus hakkas kehtima 1. juuli 2019. Ainus viis riigile osutatud teenuste eest raha saada oli läbi e-arve esitamise. Muudatus viis B2G e-arvelduse kiirelt maksimaalse tasemini. Olemas oli ka mõju B2B  e-arvete kasvule, kuid tõele au andes - usun, et kõik, kes e-arvetega igapäevaselt tegelevad, ootasid grammi äkilisemat kasvu.

‍

Kui võrdleme Eestit naaberriikide ja Euroopaga, siis kas oleme e-arvelduse vallas pigem innovaatorid või pigem konservatiivsed?

‍

Minu vastus on konservatiivsed innovaatorid. Heas tehnoloogilises keskkonnas, kus riik on B2G e-arvetega eeskuju näidanud, kasvab meie B2B e-arveldus vabatahtliku saatmisega vaikselt, aga kindlalt. Täna on Eestis üle 16 000 registreeritud e-arve vastuvõtja. Siinkohal ka hea näide meie tehnoloogilisest taustast - Äriregister on meie keskne aadressiraamat ja näitab, kas ettevõte on e-arveldaja või mitte.

‍

Eestis on jätkuvalt laialt levinud arvamus, et e-arve on lihtsalt PDF-i saatmine meili teel. Kuidas seda murda?

‍

Ma ei taha kedagi hirmutada, aga mida me näeme oma töös, siis PDF-id e-kirja manusena on seotud kolme põhilise riskiga: 1) kipuvad kaduma minema; 2) tekivad vead andmete käsitsi sisestamisel PDF-de pealt (mõlemad osapooled kaotavad aega ja energiat vigade menetlemisel) ning 3) meie regioonis on laialt levinud petukirjad - kahjuks on see trend kasvav ka arvete puhul. Loodame alati parimat, aga riskide minimeerimiseks on siiski kindlam viis valida e-arvete tee. E-arve operaator tagab, et tema võrgus ei ole tundmatuid saatjaid ja vastuvõtjaid, andmed on kontrollitud ja kogu arve elutsükkel on jälgitav (nii positiivsed kui ka negatiivsed sündmused on kaardistatud).

‍

Ja lõpetuseks, mida võiksid Banqupi kasutajad teadlikumalt teha, et olla tulevikuks valmis?

‍

Väike- ja keskarveldajatele suunatud teenuste puhul on oluline roll kanda just teenusepakkujal – Banqupi tiimil. Meie roll on tagada, et kliendid ei peaks muretsema ja mõtlema – kas ja kuidas tagan, et mu arved liiguksid e-kujul ning vastaksid kõikidele nõuetele. Üks ja kindel soovitus tarbijatele – jätkake teie lihtsalt me teenuste kasutamist, meie hoolitseme kõige muu eest. Ja kui teil on kahtlusi, siis küsige julgelt – kas ning kuidas on tagatud, et teie arveldused muretult kulgeks.

‍

‍

Foto: Erlend Štaub

‍

‍

‍