Ettevõtjad, sajad miljonid eurod ootavad üles korjamist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mullu korraldatud uuringus osalenud ettevõtetest oli reaalaja majandusest kuulnud tervelt 83% ja nad mõistavad, millist väärtust see võib ettevõttele riigiga suheldes ning aruandluse parendamiseks luua. Nii näiteks oleks kolmveerand ettevõtteist päri sellega, kui nende aastaaruanne valmiks reaalajas „iseenesest“. Samas ollakse pisut skeptilised reaalajas maksustamise ning andmete esitamise üle riigile ning lausa murekohana toodi välja lahenduste rakendamise kulukus ning majanduskeskkonna vähene valmisolek selleks.

‍

Küsisime sügisel Pärnu raamatupidamiskonverentsi suures saalis lavalt kolm küsimust. Esiteks, kas te palute koostööpartneritel saata e-arveid? Oli loodetust hulga parem kuulda, et 56% palub seda teha. Teiseks uurisime, kas olete end äriregistris registreerinud e-arve vastuvõtjaks. 64% andis jaatava vastuse, see on lausa supertulemus. Kolmandaks küsisime, kas klientidele saadetakse e-müügiarveid ja suisa 80% eelistab seda teha. Siia otsa veel teada-tuntud asjaolu, et raamatupidajad tunnevad e-kviitungi järele kõige enam puudust, seni on nad andmed käsitsi sisestanud.

‍

Need on väga head tulemused ja ilmselt olid konverentsile kogunenud kõige kaasaegsemate ettevõtete raamatupidajad. Unifiedposti kliendibaasis on „päris“ ehk masinloetavate e-arvete osakaal umbes pooled, aga see arv ei taha peale 2019. aastat väga hoogsalt kasvada. Kui riigiga käib alates 2019. aastast usin paberi- ja pdf-i vaba e-arveldus, siis ettevõtete endi vahel see veel nii ei ole. Ma siiski usun, et järgmise kolme aastaga hakkavad ka ettevõtted omavahel e-arveldama, et saaks aeganõudvate finantsprotsesside asemel keskenduda äri kasvatamisele ja suurendada samas efektiivsust. Ütlevad ju ettevõtjad värskes MKMi uuringus ka ise, et nende hinnangul läheb ligi pool administratiivsest tööajast käsitsi tehtavatele tugitegevustele.

‍

Minu hinnang on, et kui paar-kolmkümmend suuremat erasektori ettevõtet hakkavad partneritelt e-arveid nõudma, siis tuleb suurem osa majandusest sellega kaasa. Eestis on juba mitmeid firmasid, kes seda teevad – näiteks küsis Eesti Energia minult kui väike-elektritootjalt toodetu eest tasumiseks e-arvet.

‍

Toon teise näite tšekkide maailmast: kui ma mullu suvel saarele sõites liinilaeva pealt maha tulin, siis kohalikus automaattanklas tehnik vahetas kviitungi paberirulli. Võiks ju minna üle e-kviitungile! Oleme ses mõttes lapsekingades – raamatupidajad sisestavad kviitungeid käsitsi või skaneerivad neid. Reaalajas aga ei toimu midagi. Nii et jällegi suur kokkuhoiu potentsiaal, kus peaks pead kokku panema ja ühtsed standardid ning tehnilised lahendused välja töötama.

Reaalajamajandus koos e-arvete, e-kviitungi ja automaatse aruandlusega elluviimine viib efektiivsuse kasvuni ja toob kulude kokkuhoiu nii era- kui avalikus sektoris. Järgmiste sammudena peaks riik välja arendama ökosüsteemi automaatse aruandluse (maksuamet, finantsinspektsioon, statistikaamet, Eesti Pank) loomiseks, päästes ettevõtted mahukast ja koormavast halduskoormusest. Need sammud käivad käsikäes ka paljuräägitava rohepöördega, näiteks vähendab e-arve võrreldes paberarvega süsinikujalajälge 63-99%! Kasvuhoonegaaside emissioon aga väheneb reaalmajanduse lahenduste kasutuselevõtuga 27 000 tonni aastas. Suured numbrid igatahes.

‍

Kui kõik rumala töö ära hoidmise ja ettevõtete ning riigi arveldamise efektiivsemaks muutmise moodused on kasutusele võetud, hoitakse kokku miljoneid töötunde. Asjale rahalist mõõdet andes, maksumaksja raha hoitakse aastas kokku sadu miljoneid eurosid. Esimesed 100 miljonit aastas kokkuhoidu annab e-arveldus riigiga, ülejäänud sajad miljonid eurod on veel jagamiseks laual. See raha vajab piltlikult öeldes üles korjamist, ainuüksi ettevõtete vahelise e-arvelduse laiemalt käivitumine aitaks lisaks juba säästetule veel hinnanguliselt 100 miljonit eurot aastas kokku hoida. E-arvetele üleminek on ka reaalajamajanduse üks kesksemaid ja suurima säästupotentsiaaliga suundi.

‍

Originaalartikkel Ärilehes: "Ekspert: ettevõtjad, sajad miljonid eurod ootavad üles korjamist"

‍